Armeenlased meenutavad genotsiidi ohvreid

Jerevanis toimunud meeleavaldusel süüdati põlema ka Türgi lipp. Foto: SCANPIX

Armeenlased meenutavad täna 96 aasta möödumist massitapmistest Osmani impeeriumis, mida Armeenia peab sihilikuks ja süstemaatiliseks genotsiidiks.

Tuhanded inimesed kogunesid pealinnas Jerevanis asuva Tsitsernakaberdi memoriaali juurde, et avaldada austust 1915-1918 tapetud kaasmaalastele. President Serž Sarkisian ütles aastapäeval peetud kõnes, et Armeenia on valmis suhete paranemiseks Türgiga, vahendas uudistevõrk AFP.

«Selle tragöödia tegelik ulatus ja sügavus on teada vaid meile. Iga armeenlane ükskõik millises maailma nurgas tunneb selle laastavat mõju oma saatusele,» leidis Sarkisian.

Türgi ja Armeenia vahelises dialoogis on endiselt komistuskiviks Osmani impeeriumis aset leidnud tapatalgud. Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast.

Osmani impeeriumi varemeile rajatud ilmaliku Türgi vabariigi valitsus eitab aga genotsiidi, väites, et hukkunud olid sõjakaose ohvrid ning nende hulgas surid ka paljud süütud islamiusulised türklased, kelle tapmisele armeenlased ja venelased kaasa aitasid.

Mustafa Kemali, rohkem tuntud kui Atatürki ehk türklaste isa, loodud revolutsioonilise Türgi vabariigi ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailma sõja ajal ja selle järel endiste Osmani impeeriumi riikides rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.

Mitmed riigid nagu näiteks Prantsusmaa ja Kanada on ametlikult nimetanud armeenlaste vastu suunatud vägivalla genotsiidiks. Türgi vankumatusest ajaloo küsimuses annab märku aga asjaolu, et võimud on riikidest, mis on tunnistanud armeenlaste langemist genotsiidi ohvriks, oma suursaadiku tagasi kutsunud.