/nginx/o/2011/04/24/564047t1h53e5.jpg)
Türgi nimetas kallutatuks Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama märkusi tapatalgute kohta Osmani impeeriumis.
Türgi süüdistas USAd kallutatuses
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
24. aprill 2011, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Avaldus moonutab ajaloolisi fakte. Seetõttu peame seda väga problemaatiliseks ja kahetseme seda sügavalt,» vahendas uudistevõrk AFP Türgi välisministeeriumi avaldust. «Ühepoolsed avaldused, mis tõlgendavad valikulise õiglustundega vastuolulisi ajaloosündmusi, ei võimalda mõista tõde.»
Välisministeerium avaldas lootust, et Ühendriigid aitavad parandada Türgi ja Armeenia suhteid ning ei muuda lepituse leidmist keerulisemaks.
Armeenlased meenutavad täna 96 aasta möödumist massitapmistest Osmani impeeriumis, mida Armeenia peab sihilikuks ja süstemaatiliseks genotsiidiks. Sel puhul tegi Obama avalduse, milles vältis küll terminit genotsiid, kuid presidendi üleskutse selgitada ajaloosündmuse kohta välja kogu tõde võeti Türgis vastu jahedalt.
«Ma olen korduvalt kinnitanud, milline on minu nägemus sellest, mis juhtus 1915. aastal ja see seisukoht pole muutunud,» kinnitas Obama tehtud avalduses. Riigipea sõnul on tõe välja selgitamine kõigi huvides.
Türgi ja Armeenia vahelises dialoogis on endiselt komistuskiviks Osmani impeeriumis aset leidnud tapatalgud. Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast.
Osmani impeeriumi varemeile rajatud ilmaliku Türgi vabariigi valitsus eitab aga genotsiidi, väites, et hukkunud olid sõjakaose ohvrid ning nende hulgas surid ka paljud süütud islamiusulised türklased, kelle tapmisele armeenlased ja venelased kaasa aitasid.
Mustafa Kemali, rohkem tuntud kui Atatürki ehk türklaste isa, loodud revolutsioonilise Türgi vabariigi ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailma sõja ajal ja selle järel endiste Osmani impeeriumi riikides rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.
Mitmed riigid nagu näiteks Prantsusmaa ja Kanada on ametlikult nimetanud armeenlaste vastu suunatud vägivalla genotsiidiks. Türgi vankumatusest ajaloo küsimuses annab märku aga asjaolu, et võimud on riikidest, mis on tunnistanud armeenlaste langemist genotsiidi ohvriks, oma suursaadiku tagasi kutsunud.