/nginx/o/2008/12/11/103977t1h7c48.jpg)
Tõenäoliselt pannakse Lissaboni leping Iirimaal teistkordselt rahvahääletusele enne järgmise aasta novembrit, mil lõpeb praeguse Euroopa Komisjoni ametiaeg.
Iirlased võivad reformileppe päästa järgmisel aastal
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
11. detsember 2008, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Irish Timesi andmetel on Iiri valitsus ja Euroopa Liidu liidrid jõudnud esialgsele kokkuleppele, mille kohaselt toimub teine referendum enne 31. oktoobrit.
Väidetavalt on euroliidu juhid algdokumendi koostamisel võtnud arvesse ka Iirimaa nõudmisi, mille kohaselt tagataks igale liikmesriigile Euroopa Komisjoni volinikukoht.
Ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso on andnud mõista, et on valmis sellega nõustuma, kui see tagab iirlaste toetuse kogu ELi tulevikku mõjutavale lepingule.
Lisaks on iirlased endale välja kaubelnud paremad tingimused «maksu-, perekonna-, sotsiaal-, eetika-, julgeoleku- ja kaitsepoliitilistes küsimustes,» mis sisaldavad viiteid ka iirlaste traditsioonilisele sõjalisele neutraalsusele ja abordiküsimusele.
Ühenduse liidrid kogunevad täna Brüsselis toimuvale tippkohtumisele, kus muude teemade kõrval tuleb arutlusele ka Lissaboni lepingu saatus. Ülemkogul esineb sõnavõtuga ka Iirimaa peaminister Brian Cowen, kellelt oodatakse selget sõnumit, kuidas Iirimaa tekkinud ummikseisu lahendab.
Kui kõik ülejäänud 26 liikmesriiki jätsid Lissaboni lepingu ratifitseerimise oma parlamentide kätesse, siis Iirimaa oli ELi ainus riik, mis pidi ühenduse juhtimist uuendava leppe oma põhiseadusest tulenevalt rahvahääletusele panema.
Esimene rahvahääletus toimus Iirimaal juunis, kui iirlased otsustasid Lissaboni lepingu tagasi lükata. Paljud neist tunnistasid, et ei mõista täielikult leppe sisu ja tähendust Iirimaa jaoks, millest ilmselt kujunebki uue rahvahääletuse võtmeküsimusi.
On teada, et ühenduse ja Lissaboni leppe vastased on kindlamad hääletamaminejad kui poolehoidjad. Seetõttu on vaja iirlastele meelde tuletada nende kodumaa suurt majandusimet, mistõttu võrreldi riiki Ida-Aasia majandushiiglastega ja nimetati seda hellitavalt Keldi Tiigriks.
Iirimaa negatiivne suhtumine reformileppesse lõi mõra euroliidu plaanidesse, sest ilma kõigi liikmesriikide heakskiiduta ei saa blokk viia läbi muudatusi oma institutsionaalses korralduses.
Praegu tegutseb EL edasi Nizza lepingu alusel, mis jõustus 2003. aastal ja käsitleb samuti institutsioonide reformimist, kuid on euroliidu laienemise järel ajale jalgu jäänud.
Järgmise aasta juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised viiakse samuti läbi Nizza lepingu alusel. Selle kohaselt langeb parlamendisaadikute arv seniselt 785-lt 736ni. Lissaboni lepingu järgi oleks europarlamendis aga maksimaalselt 751 liiget.