iDeal kampaania

Kaitseministri nominatsioon raputab taas Merkeli valitsust

Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyenit on tihti nimetatud liidukantsler Angela Merkeli kroonprintsessiks.

FOTO: Sammy Minkoff / imago/Sammy Minkoff /Scanpix

Saksamaa kaitseministri Ursula von der Leyeni võimalik saamine järgmiseks Euroopa Komisjoni presidendiks on toonud kaasa ulatusliku kriitika ja seadnud taas ohtu liidukantsler Angela Merkeli niigi probleemides valitsuse püsimise. 

Vaid minutid pärast seda, kui Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid teatasid kokkuleppest EL-i tippametite jagamisel, teatasid oma vastumeelsusest von der Leyeni komisjoni presidendiks saamisele Merkeli valitsuspartnerid sotsiaaldemokraadid. Sotside kolm ajutist juhti sõnasid, et kuna von der Leyen ei kandideerinud mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, pole ta Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale sobiv.

Oma vastumeelsust väljendas ka Merkeli erakonna CDU Baierimaa sõsarpartei CSU juht Markus Söder, kelle sõnul pidanuks komisjoni presidendiks saama sakslane Manfred Weber, kes oli konservatiivse Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni juhikandidaat.

Weberi kandidatuurile oli peamiselt vastu Prantsuse president Emmanuel Macron, kelle sõnul puudus Weberil piisav poliitilise juhtimise kogemus.

«See jätab inetu mulje, et demokraatia kaotas ja tagatubade läbirääkimised võitsid», sõnas Söder vihjates sellele, et kuna Weberi europarlamendi kodufraktsioon EPP sai eurovalimistel valimisvõidu, pidanuks just tema Euroopa Komisjoni presidendiks saama.

Tabloidleht Bild kirjutas arvamusrubriigis, et Euroopa Liidu tippametite osas tehtud kokkulepe on hirmutavalt lühinägelik, jättes mulje, et riigijuhid teevad valikuid olenemata rahva antud häältest.

Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen ja liidukantsler Angela Merkel.

FOTO: imago stock&people / imago stock&people / Scanpix

Saksamaa kaitseministri nimetamine võimalikuks uueks komisjoni presidendiks pälvis hukkamõistu ka Merkeli kodupartei CDU liikmete poolt. Kuigi varasemalt on von der Leyenit nimetatud Merkeli kroonprintsessiks ja ta on olnud minister enam kui kümme aastat, on ta viimati avaldatud küsitluse kohaselt sakslaste jaoks teine kõige ebapopulaarsem minister praeguses Saksamaa valitsuses.

CDU konservatiivsemad liikmed ütlesid, et von der Leyeni kui edutu ministri edutamine sellisele väärikale positsioonile on järjekordne näide Merkeli välispoliitika läbikukkumisest.

Von der Leyeni kuulutas sobimatuks ka sotsiaaldemokraatide endine juht Martin Schulz. «Ursula von der Leyen on kõige nõrgem minister,» ütles ta.

Ursula von der Leyen

*Sündinud 8. oktoobril 1958. aastal Brüsselis, kus elas 13. eluaastani

*Õppis majandust Göttingeni ja Münsteri ülikoolides, hiljem vahetas eriala ja asus õppima Hannoveri meditsioonikoolis

*Aastatel 1988 kuni 1992 töötas ta Hannoveri naistekliinikus

*Aastatel 2005-2009 oli Merkeli valitsuses pereminister, 2009-2013 töö- ja sotsiaalminister ja alates 2013. aastast kaitseminister

*Kuulub alates 1990. aastast erakonda Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU)

*Räägib emakeelena saksa ja prantsuse keelt, lisaks ka inglise keelt

*Ta on abielus ja tal on seitse last.

Kaitseminister Ursula von der Leyen.

FOTO: POOL NEW / REUTERS / Scanpix

Die Welt kirjutas samuti, et von der Leyeni Euroopa Komisjoni presidendiks saamine oleks nii mõneski mõttes võit, aga samas mitmete inimeste jaoks ka kaotus.

Üheks võitjaks peab Die Welt kahtlemata Saksamaad ennast, sest viimati sai sakslane Euroopa Komisjoni presidendiks 1967. aastal, kui sellele ametikohale valiti Walter Hallstein.

Teiseks võitjaks tituleerib die Welt naljatades soolise tasakaalu, sest von der Leyeni näol saaks tegemist olema esimese naissoost komisjoni presidendiga.

Kaotajatena mainib ka die Welt nn Spitzenkandidat'i ehk juhikandidaatide süsteemi raames komisjoni presidendiks saada lootnud poliitikuid, eelkõige Manfted Weberit. 

Spitzenkandidat'i süsteemi protseduuri kohaselt esitasid Euroopa tasandi erakonnad enne europarlamendi valimisi kandidaadid Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale ja komisjoni juhiks pidanuks saama europarlamendi suurima saadikurühma kandidaat. Mais toimunud eurovalimiste tulemuste kohaselt oleks komisjoni presidendiks pidanud saama just Weber.

Samuti peab Die Welt üheks kaotajaks Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit, sest von der Leyen polnud Merkeli valik komisjoni presidendi ametikohale. Kuulduste kohaselt pakkus von der Leyeni välja hoopis Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Ajakiri Spiegel kirjutas, et hoolimata kriitikast, on von der Leyeni nimetamine võimalikuks uueks Euroopa Komisjoni presidendiks mõistlik, sest läbirääkimised EL-i tippjuhtide valimiseks olid jõudnud ummikseisu. Samuti tõdes ajakiri, et Saksamaa kaitseministri omadused sobivad ametikoha täitmiseks.

«Ursula von der Leyen on kahtlemata kogenud, väljendusrikas ja mis kõige olulisem, euroopameelne kandidaat,» kirjutas väljaanne.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles