R, 27.05.2022

TOP 20 ⟩ 2021. aastal enim tähelepanu köitnud välisuudised

Postimees
2021. aastal enim tähelepanu köitnud välisuudised
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Poola piirivalvurid 12. novembril Kuźnica piiripunktis. Kuznica oli tol hetkel Valgevene-Poola migrandikriisi kõige teravam punkt, kus toimusid kokkupõrked sadade migrantide ning Poola piirivalvurite vahel.
Poola piirivalvurid 12. novembril Kuźnica piiripunktis. Kuznica oli tol hetkel Valgevene-Poola migrandikriisi kõige teravam punkt, kus toimusid kokkupõrked sadade migrantide ning Poola piirivalvurite vahel. Foto: IREK DOROZANSKI / Poola piirivalve / HANDOUT / Scanpix

Lisaks koroonapandeemiale, oli tänavu eestlaste huviorbiidis kaks raputavat välispoliitilist suursündmust - Valgevene rünnak ELi välispiiridele migratsiooni näol ning Afganistani kibekiire langemine Talibani kätte peale 20 aastat kestnud sõda. Järgnev artikkel on ülevaade enim loetumatest välismaailma uudistest, mis eestlaste tähelepanu köitsid.

1. BLOGI 〉 Valgevene hübriidrünnak Poola piirile

Valgevene hübriidrünnak Poola piiri vastu on viimaste aastate suurim geopoliitiline sündmus, mis haaras ka paljude eestlaste tähelepanu. Kaadrid ELi välispiiridele saadetud tuhandetest migrantidest ning Poola sõduritest, kes ööpäevaringselt piiri patrullisid ja tõrjusid illegaalseid piiriületuskatseid, puudutavad ka otseselt eestlasi, kuna meiegi kaitseväelased on saadetud Poola piirile korda tagama. Kuigi kriis pole veel läbi, siis praegu on olukord Valgevene ja Poola piiril stabiliseerunud ning õhus on lootust, et hullem võib olla möödas.

Migrandid ründasid palkide ja kividega piiritõkkeid, Poola piirivalve lasi veekahurid käiku. Pilt pärineb novembri keskpaigast Kuźnica piiripunktist.
Migrandid ründasid palkide ja kividega piiritõkkeid, Poola piirivalve lasi veekahurid käiku. Pilt pärineb novembri keskpaigast Kuźnica piiripunktist. Foto: Kuvatõmmis videost

2. BLOGI 〉 Mis toimub Afganistanis praegu?

Kui sügisel haaras eestlaste tähelepanu Poola piir, siis suvel vaatasid eestlased koos kogu maailmaga pealt, kuidas 20 aastat kestnud sõda Afganistanis lõppes vaid loetud nädalatega, mil Taliban vallutas Afganistani peale USA vägede taandumist. Sõda, mis sai alguse rünnakuga kaksiktornidele 11. septembril 2001, kujundas USA välispoliitikat järgnevad 20 aastat ning sellest puutumata ei jäänud ka eestlased. Kokku sai Afganistanis surma üheksa Eesti kaitseväelast ning vigastada 102.

Tegu on Afganistani sõja ühe kõige kuulsama pildiga. Pilt on tehtud 15. augustil, mil Kabul langes Talibanile. Tuhanded inimesed olid koondunud Kabuli lennujaama, et pääseda evakuatsioonilennule, mis neid Afganistanist välja viiks. Käesoleval pildil on näha, kuidas 823 inimest on mahutatud ühte USA sõjaväe transpordilennukisse, nende hulgas 183 last.
Tegu on Afganistani sõja ühe kõige kuulsama pildiga. Pilt on tehtud 15. augustil, mil Kabul langes Talibanile. Tuhanded inimesed olid koondunud Kabuli lennujaama, et pääseda evakuatsioonilennule, mis neid Afganistanist välja viiks. Käesoleval pildil on näha, kuidas 823 inimest on mahutatud ühte USA sõjaväe transpordilennukisse, nende hulgas 183 last. Foto: Capt. Chris Herbert/USA õhuvägi/AFP/Scanpix

3. BLOGI, FOTOD JA VIDEO 〉 Joe Biden kinnitati Ameerika Ühendriikide 46. presidendiks

Kui Donald Trump 2016. aastal USA presidendiks valiti, olid paljud sellest ebameeldivalt üllatunud – teisi aga haaras suur rõõmutunne. President Trumpi, keda peetakse lähiaja kõige üheks polariseerivamaks poliitikuks, kaotas 2020. aasta presidendivalimistel demokraadist Joe Bidenile. Valimiskaotusele järgnesid Trumpi meeskonna kümned kohtuhagid, milles üritati vaidlustada Joe Bideni valimisvõitu ning olukord kulmineerus tänavu 6. jaanuaril, mil sajad meeleavaldajad ründasid USA Kapitooliumi tollase presidendi Donald Trumpi sõnade ajendil – tegu oli esimese korraga enam kui 200 aasta jooksul, mil rünnati USA demokraatia hälli.

President Biden 20. jaanuaril ovaalkabinetis, olles äsja mõne tunni eest presidendina ametisse vannutatud. Bideni laual on näha täitevkorraldused, mille Biden esimestel tundidel presidendina allkirjastas. Muu hulgas oli nende seas korraldus taasliituda Pariisi kliimakokkuleppega, millest USA Trumpi ajal taganes.
President Biden 20. jaanuaril ovaalkabinetis, olles äsja mõne tunni eest presidendina ametisse vannutatud. Bideni laual on näha täitevkorraldused, mille Biden esimestel tundidel presidendina allkirjastas. Muu hulgas oli nende seas korraldus taasliituda Pariisi kliimakokkuleppega, millest USA Trumpi ajal taganes. Foto: TOM BRENNER/Reuters/Scanpix

4. OTSEBLOGI 〉 Taliban kuulutas presidendipalees võitu Afganistani valitsuse üle

Otseblogi sellest, kuidas Taliban jooksis üle Afganistani armee, vallutas 15. augustil pealinna Kabuli ning kuulutas välja Afganistani Islamiemiraadi, ajal, mil president Ashraf Ghanī oli riigist põgenenud.

Talibani võitlejad 15. augustil Kabulis Afganistani presidendipalees, olles selle äsja vallutanud. Vaatlejate hinnangul sümboliseerib pilt Talibani võitu nii NATO, USA kui Afganistani valitsuse üle.
Talibani võitlejad 15. augustil Kabulis Afganistani presidendipalees, olles selle äsja vallutanud. Vaatlejate hinnangul sümboliseerib pilt Talibani võitu nii NATO, USA kui Afganistani valitsuse üle. Foto:  Al Jazeera/AFP/Scanpix

5. NATO saatis välja öise hoiatuse Ukraina kohta

NATO peakorterist saadeti välja hoiatus Ukraina kohta ebatavalisel ajal, mis vallandas spekulatsioonid hoiatuse ajastuse kohta.

6. Advokaadid: Aleksei Navalnõi on kadunud

Peale mürgitamist naases Navalnõi Venemaale, kus ta viidi Koltšugino kinnipidamiskeskuses, kuid ühel hetkel jäi ta seal teadmata kadunuks. Hiljem selgus, et ta viidi üle Navalnõi Pokrovi lähedal asuvasse kinnipidamisasutusse.

Vene opositsioonijuht Aleksei Navalnõi 
Vene opositsioonijuht Aleksei Navalnõi Foto: MAKSIM ŠEMETOV/REUTERS/Scanpix

7. VIDEO 〉 Kasahstanist leiti 20 aastat orjuses elanud vene sõdur

Kurioosne lugu sellest, kuidas Kasahstani politsei vabastas 20 aastat orjuses elanud venelase pärast seda, kui mees oma abipalve sotsiaalmeediasse postitas.

8. USA analüütik ei välista Venemaa rünnakut Eestile

USA ja Venemaa suhete madalseis võib endaga kaasa tuua Venemaa provokatsiooni näiteks Eesti ründamisena, leiab intervjuus USA politoloogiaprofessor Alexander John Motyl.

9. USA tappis enne Afganistanist lahkumist droonirünnakuga autotäie lapsi

USA sõda Afganistanis ei jätnud puutumata ka tsiviilisikuid. Loetud päevad enne Afganistanist lahkumist korraldas USA droonirünnaku, mille tagajärjel hukkus autotäis lapsi. ÜRO abimissiooni Afganistanis (UNAMA) teatel hukkus aastatel 2009–2020 üle 38 000 tsiviilisiku. Rohkem kui 70 000 sai haavata.

10. Koroonapandeemiast tulenev võib panna NATO-t haarama tuumarelva järele

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on avaldanud seisukoha, et kuigi bioloogilised ja keemiarelvad on rahvusvaheliste lepete tõttu keelatud, tuleb võimalikeks konfliktideks valmis olla. Stoltenberg ei välista ka seda, et selliste konfliktide korral võidakse lisaks tavarelvastusele vastulöök anda ka tuumarelvaga.

11. VIDEOD JA FOTOD 〉 Venemaa kinnitas Navalnõi kinnipidamist

Vene opositsiooniliider ja juhtiv Kremli kritiseerija Aleksei Navalnõi naasis pärast mürgitamist Venemaale, kus Vene võimud ta otsemaid kinni pidasid.

12. Leedu välisminister hoiatab: Venemaa valmistub sõjaks

Süveneva kriisi valguses Ukraina ja Venemaa vahel, hoiatas Leedu välisminister, et Venemaa valmistub sõjaks ning et Moskva eesmärk on Euroopa julgeolekuolukorra täielik ümberkujundamine.

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis. Foto: MINDAUGAS KULBIS/AP/Scanpix

13. POSTIMEES LEEDUS 〉 «Kui ma siit pääseks, kas Eestisse sõita oleks keeruline?»

Postimees külastas augustikuus Leedu suurimat migrandilaagrit Rūdninkais. Enne, kui Valgevene suunas migrandikriisi raskuskeskme Poolale, suunati see suvel esmalt Leedule. Postimees suhtles laagris viibinud migrantidega ning kajastas kohapealset eluolu.

14. Valgevene lahutas Astravetsi tuumajaama elektrivõrgust lahti

Valgevene võimud lahutasid eelmisel aastal käivitatud Astravetsi tuumajaama esimese energiaploki elektrivõrgust lahti, vahendas riiklik meediaagentuur Belta. Elektrivõrgust lahti ühendamine leidis aset Poola-Valgevene kriisi varjus, mil Valgevene president Aljaksandr Lukašenka oli ähvardanud gaasitarned Euroopasse ära lõpetada.

15. Ukraina luureülem: Venemaa valmistub ründama jaanuari lõpul

Novembris kerkisid esimesed teated sellest, kuidas Venemaa on suuremahuliselt koondanud vägesid Ukraina piirile ning valmistub sissetungiks järgmise aasta algul.

1. novembril tehtud satelliitfoto Vene vägedest Ukraina piiri ääres. USA luure hinnangul on Ukraina piirile koondunud praegu ligikaudu 100 000 Vene sõjaväelast ning Moskval on plaan Ukraina ründamiseks järgmise aasta algul.
1. novembril tehtud satelliitfoto Vene vägedest Ukraina piiri ääres. USA luure hinnangul on Ukraina piirile koondunud praegu ligikaudu 100 000 Vene sõjaväelast ning Moskval on plaan Ukraina ründamiseks järgmise aasta algul. Foto: Handout/AFP/Scanpix

16. Analüütik: Vene sõjaväe pealetung Ukraina ja NATO vastu võib olla nädalate küsimus

Venemaa üks tuntuim sõjandusanalüütik Pavel Felgenhauer ütles usutluses Rosbalti ajakirjanikule Aleksandr Želeninile, et Vene sõjaliste operatsioonide oht Ukraina suunas ei ole veel kuhugi kadunud ning riigi mere- ja õhuvägi on jätkuvalt ründepositsioonidel.

17. Omikrontüve haiguspilt on tüve avastunud arsti sõnul ebatavaline, kuid leebe

Omikrontüvi on kaasa toomas uut koroonaviiruselainet, kuid uusi andmeid tüve kohta alles kogutakse. Omikroni viirusetüve avastanud Lõuna-Aafrika arst dr Angelique Coetzee märkis BBC-le antud intervjuus, et uue viirusetüve tekitatud sümptomid on siiani olnud väga leebed.

18. FOTOD 〉 Saksamaa üleujutustes hukkunute arv kerkis 103ni

Suvel tabasid Saksamaad viimaste aastate suurimad üleujutused, mis tõid kaasa üle saja hukkunu. Üleujutuste tipphetkel puudus võimudel kontakt üle 1300 inimesega, kes olid üleujutuste tõttu lõksus.

19. Leht: Soome peaminister kasutab riigi raha isiklikuks tarbeks

Soome ajaleht Ilta-Sanomat vahendas, et peaminister Sanna Marin kasutab riigi raha enda ja oma pere hommikusöökide jaoks. Marini sõnul ei ole ta ainukene peaminister, kes riigi rahaga taoliselt ümber käis. 36-aastane Marin on hiljemgi jäänud meedia orbiiti tegevustega, mida peaministri puhul tavaliselt ei tähendata – näiteks nädalavahetuse õhtul sõpradega klubis lõbusalt aega veetes.

Soome peaminister Sanna Marin
Soome peaminister Sanna Marin Foto: Jussi Nukari/LEHTIKUVA/REUTERS/SCANPIX

20. VÄLISMAA KOROONAPÄEVIK 〉 Sünge rekord Leedus ja Jaapan kannab maha 12 miljonit doosi vaktsiini

Pandeemia olukord mujal maailmas oli ka eestlaste huviorbiidis. Jaapanis läks valede süstalde tõttu raisku miljoneid Pfizeri vaktsiinidoose ja Ukraina alustas Covid-19 vaktsiiniostuga seotud korruptsiooni uurimist.

Märksõnad
Tagasi üles