TOP 20 ⟩ 2021. aastal enim tähelepanu köitnud välisuudised
29. detsember 2021, 14:06
Lisaks koroonapandeemiale, oli tänavu eestlaste huviorbiidis kaks raputavat välispoliitilist suursündmust - Valgevene rünnak ELi välispiiridele migratsiooni näol ning Afganistani kibekiire langemine Talibani kätte peale 20 aastat kestnud sõda. Järgnev artikkel on ülevaade enim loetumatest välismaailma uudistest, mis eestlaste tähelepanu köitsid.
Valgevene hübriidrünnak Poola piiri vastu on viimaste aastate suurim geopoliitiline sündmus, mis haaras ka paljude eestlaste tähelepanu. Kaadrid ELi välispiiridele saadetud tuhandetest migrantidest ning Poola sõduritest, kes ööpäevaringselt piiri patrullisid ja tõrjusid illegaalseid piiriületuskatseid, puudutavad ka otseselt eestlasi, kuna meiegi kaitseväelased on saadetud Poola piirile korda tagama. Kuigi kriis pole veel läbi, siis praegu on olukord Valgevene ja Poola piiril stabiliseerunud ning õhus on lootust, et hullem võib olla möödas.
/nginx/o/2021/11/16/14204099t1h4aa5.png)
Kui sügisel haaras eestlaste tähelepanu Poola piir, siis suvel vaatasid eestlased koos kogu maailmaga pealt, kuidas 20 aastat kestnud sõda Afganistanis lõppes vaid loetud nädalatega, mil Taliban vallutas Afganistani peale USA vägede taandumist. Sõda, mis sai alguse rünnakuga kaksiktornidele 11. septembril 2001, kujundas USA välispoliitikat järgnevad 20 aastat ning sellest puutumata ei jäänud ka eestlased. Kokku sai Afganistanis surma üheksa Eesti kaitseväelast ning vigastada 102.
Kui Donald Trump 2016. aastal USA presidendiks valiti, olid paljud sellest ebameeldivalt üllatunud – teisi aga haaras suur rõõmutunne. President Trumpi, keda peetakse lähiaja kõige üheks polariseerivamaks poliitikuks, kaotas 2020. aasta presidendivalimistel demokraadist Joe Bidenile. Valimiskaotusele järgnesid Trumpi meeskonna kümned kohtuhagid, milles üritati vaidlustada Joe Bideni valimisvõitu ning olukord kulmineerus tänavu 6. jaanuaril, mil sajad meeleavaldajad ründasid USA Kapitooliumi tollase presidendi Donald Trumpi sõnade ajendil – tegu oli esimese korraga enam kui 200 aasta jooksul, mil rünnati USA demokraatia hälli.
Otseblogi sellest, kuidas Taliban jooksis üle Afganistani armee, vallutas 15. augustil pealinna Kabuli ning kuulutas välja Afganistani Islamiemiraadi, ajal, mil president Ashraf Ghanī oli riigist põgenenud.
NATO peakorterist saadeti välja hoiatus Ukraina kohta ebatavalisel ajal, mis vallandas spekulatsioonid hoiatuse ajastuse kohta.
Peale mürgitamist naases Navalnõi Venemaale, kus ta viidi Koltšugino kinnipidamiskeskuses, kuid ühel hetkel jäi ta seal teadmata kadunuks. Hiljem selgus, et ta viidi üle Navalnõi Pokrovi lähedal asuvasse kinnipidamisasutusse.
Kurioosne lugu sellest, kuidas Kasahstani politsei vabastas 20 aastat orjuses elanud venelase pärast seda, kui mees oma abipalve sotsiaalmeediasse postitas.
USA ja Venemaa suhete madalseis võib endaga kaasa tuua Venemaa provokatsiooni näiteks Eesti ründamisena, leiab intervjuus USA politoloogiaprofessor Alexander John Motyl.
USA sõda Afganistanis ei jätnud puutumata ka tsiviilisikuid. Loetud päevad enne Afganistanist lahkumist korraldas USA droonirünnaku, mille tagajärjel hukkus autotäis lapsi. ÜRO abimissiooni Afganistanis (UNAMA) teatel hukkus aastatel 2009–2020 üle 38 000 tsiviilisiku. Rohkem kui 70 000 sai haavata.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg on avaldanud seisukoha, et kuigi bioloogilised ja keemiarelvad on rahvusvaheliste lepete tõttu keelatud, tuleb võimalikeks konfliktideks valmis olla. Stoltenberg ei välista ka seda, et selliste konfliktide korral võidakse lisaks tavarelvastusele vastulöök anda ka tuumarelvaga.
Vene opositsiooniliider ja juhtiv Kremli kritiseerija Aleksei Navalnõi naasis pärast mürgitamist Venemaale, kus Vene võimud ta otsemaid kinni pidasid.
Süveneva kriisi valguses Ukraina ja Venemaa vahel, hoiatas Leedu välisminister, et Venemaa valmistub sõjaks ning et Moskva eesmärk on Euroopa julgeolekuolukorra täielik ümberkujundamine.
Postimees külastas augustikuus Leedu suurimat migrandilaagrit Rūdninkais. Enne, kui Valgevene suunas migrandikriisi raskuskeskme Poolale, suunati see suvel esmalt Leedule. Postimees suhtles laagris viibinud migrantidega ning kajastas kohapealset eluolu.
Valgevene võimud lahutasid eelmisel aastal käivitatud Astravetsi tuumajaama esimese energiaploki elektrivõrgust lahti, vahendas riiklik meediaagentuur Belta. Elektrivõrgust lahti ühendamine leidis aset Poola-Valgevene kriisi varjus, mil Valgevene president Aljaksandr Lukašenka oli ähvardanud gaasitarned Euroopasse ära lõpetada.
Novembris kerkisid esimesed teated sellest, kuidas Venemaa on suuremahuliselt koondanud vägesid Ukraina piirile ning valmistub sissetungiks järgmise aasta algul.
Venemaa üks tuntuim sõjandusanalüütik Pavel Felgenhauer ütles usutluses Rosbalti ajakirjanikule Aleksandr Želeninile, et Vene sõjaliste operatsioonide oht Ukraina suunas ei ole veel kuhugi kadunud ning riigi mere- ja õhuvägi on jätkuvalt ründepositsioonidel.
Omikrontüvi on kaasa toomas uut koroonaviiruselainet, kuid uusi andmeid tüve kohta alles kogutakse. Omikroni viirusetüve avastanud Lõuna-Aafrika arst dr Angelique Coetzee märkis BBC-le antud intervjuus, et uue viirusetüve tekitatud sümptomid on siiani olnud väga leebed.
Suvel tabasid Saksamaad viimaste aastate suurimad üleujutused, mis tõid kaasa üle saja hukkunu. Üleujutuste tipphetkel puudus võimudel kontakt üle 1300 inimesega, kes olid üleujutuste tõttu lõksus.
Soome ajaleht Ilta-Sanomat vahendas, et peaminister Sanna Marin kasutab riigi raha enda ja oma pere hommikusöökide jaoks. Marini sõnul ei ole ta ainukene peaminister, kes riigi rahaga taoliselt ümber käis. 36-aastane Marin on hiljemgi jäänud meedia orbiiti tegevustega, mida peaministri puhul tavaliselt ei tähendata – näiteks nädalavahetuse õhtul sõpradega klubis lõbusalt aega veetes.
/nginx/o/2021/10/28/14171885t1h042d.jpg)
Pandeemia olukord mujal maailmas oli ka eestlaste huviorbiidis. Jaapanis läks valede süstalde tõttu raisku miljoneid Pfizeri vaktsiinidoose ja Ukraina alustas Covid-19 vaktsiiniostuga seotud korruptsiooni uurimist.