POSTIMEHE VÄLISUUDISTE TOP 20 2022. aastal köitsid lugejaid lisaks Ukraina sõjale rahutused Kasahstanis ja Elizabeth II surm

Mees hoiab tänavu 7. märtsil süles nutvat last, kui nad põgenevad Vene vägede rünnakute eest Kiievi külje all asuvast Irpinist. Foto: ARIS MESSINIS / AFP / Scanpix
Postimees
Copy

Postimehe välisuudiste rubriigi ülekaalukalt kõige loetum lugu oli lõppeval aastal otseblogi Venemaa algatatud sõja esimesest päevast Ukraina vastu 24. veebruaril, kuid kõige muu üle domineerinud Ukraina sündmuste kõrval said tähelepanu veel ka näiteks verised rahutused Kasahstanis ja Ühendkuningriigi monarhi Elizabeth II surm.

Postimehe veebilehel 2022. aastal enim loetud artiklite esipaarikümnesse mahubki igapäevaste sõjasündmuste blogide kõrval vaid veel teinegi blogi: alates maikuust vähehaaval täienenud filmirežissööri Vahur Laiapea Ukraina päevik.

Nii avaldamegi sõjablogide aastakokkuvõtte eraldi, tuues menukaimate välislugude ülevaates välja muud uudised, olemuslood, intervjuud ja ka blogid, mille teemad siiski puudutavad samuti valdavalt Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning selle mõjusid ülejäänud maailmale.

1. POOLA RAKETIPLAHVATUSE BLOGI 〉 Poola president kohtus CIA peadirektoriga

15. novembri õhtupoolikul kukkus Ukraina piiri lähistel asuvasse Przewodówi külasse Poolas rakett, surmates kaks kohalikku elanikku. Poola võimud reageerisid juhtunule ettevaatlikult ning viivitasid avalduse tegemisega, samal ajal kui õhus rippus küsimus, kas NATO territooriumi tabanud raketi tulistas välja Venemaa ja milliseid samme see alliansilt kaasa toob.

Hiljem selgus, et üle piiri oli lennanud Ukraina õhutõrjerakett, mis oli teele saadetud Venemaa raketi allatulistamiseks. NATO ja lääneriigid rõhutasid samas, et vastutus Poola kodanike hukkumise eest lasub ikkagi Venemaal, sest kui Kreml ei ründaks Ukrainat, poleks Ukrainal tarvidust end õhutõrjerakettidega kaitsta.

Raketiplahvatuse purustused Poolas Przewodówi külas 15. novembril. Ukraina õhutõrjeraketi plahvatuses hukkus kaks inimest.
Raketiplahvatuse purustused Poolas Przewodówi külas 15. novembril. Ukraina õhutõrjeraketi plahvatuses hukkus kaks inimest. Foto: UGC/REUTERS/SCANPIX

2. Putin andis korralduse seada Venemaa tuumajõud kõrgendatud valmidusse

Venemaa rünnak Ukrainale kestis neljandat päeva ja Kremli väed püüdsid tungida Kiievisse, kui Venemaa riigipea Vladimir Putin kohtus 27. veebruaril kindralstaabi ülema ja kaitseministriga ning andis korralduse rakendada riigi tuumaheidutusjõududes valveteenistuse erikorda.

Hiljem aasta jooksul ähvardas Putin vajadusel kasutada kõiki sõjalisi vahendeid – viidate tuumarelva pruukimise võimalusele –, põhjustades laialdasi arutelusid, kas tegemist on blufi või tõsiseltvõetava ohuga.

3. BLOGI 〉 Kasahstani presidendi esindaja: võõrväed jäävad riiki umbes nädalaks

Tagantjärele nime verine jaanuar või jaanuaritragöödia saanud rahutustelaine vallandus Kasahstanis kohe pärast uue aasta vastuvõtmist, kui inimesed tulid tänavale, sest pärast valitsuse otsust tühistada veeldatud naftagaasi (LPG) hinnalagi, kerkis riigis autokütusena kasutatava LPG hind mõne päevaga kahekordseks. Kaugematest provintsidest levisid meeleavaldused suurlinna Almatõsse, kus need kasvasid üle valitsusvastaseks väljaastumiseks ning rünnakuks valitsushoonetele.

Valitsus surus protestid veriselt maha – hukkus üle 230 inimese – ning kutsus appi Venemaa juhitud Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsiooni (KJLO) üksused.

Rahutuste mahasurumise järel distantseeris president Kasõm-Žomart Tokajev end eelkäijast ja oma varasemast mentorist Nursultan Nazarbajevist, tõrjus tema klanni võimupositsioonidelt ning kuulutas välja reformid, põhiseadusreferendumi ja kehtestas ühe seitsmeaastase presidendi ametiaja piirangu. Novembris peetud presidendivalimistel kindlustas Tokajev ülekaaluka võiduga enda võimulpüsimise.

Rahutuste järel käisid Kasahstanis Postimehe ajakirjanikud Andres Einmann ja Remo Tõnismäe, vesteldes teiste seas rahutuste ajal kuulitabamuse saanud naisega ning kohalike ajakirjanikega.

Kasahstani meeleavalduste mahasurumise käigus neli kuulitabamust saanud Šolpan Begaidarova näitab Postimehe ajakirjanikule fotot kuulijälgedest autokeres.
Kasahstani meeleavalduste mahasurumise käigus neli kuulitabamust saanud Šolpan Begaidarova näitab Postimehe ajakirjanikule fotot kuulijälgedest autokeres. Foto: Remo Tõnismäe

4. BLOGI 〉 Suri kuninganna Elizabeth II: kuningas Charles III avaldas oma kõnes austust kuninganna Elizabethile

Buckinghami palee teatas 8. septembri õhtul, et Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II suri 96-aastaselt Balmorali lossis Šotimaal, kus monarh oli viibinud tohtrite kõrgendatud järelevalve all. 1952. aasta veebruaris troonile tõusnud kuninganna, kelle valitsemisaeg oli pikim Ühendkuningriigi ajaloos ja üldse kõigi maailma naismonarhide seas, oli juba mõnda aega tervisega kimpus.

Ühendkuningriigi uueks riigipeaks sai tema vanim laps, kes kuningana kannab ametlikult nime Charles III. Tema kroonimise tseremoonia toimub tuleva aasta 6. mail Londonis Westminster Abbey kirikus.

5. Macron pärast tänast kõnet Putiniga: hullem on alles ees

3. märtsil, kui Venemaa rünnak Ukrainale oli kestnud nädal aega, vestles Prantsusmaa president Emmanuel Macron Vene riigipea Vladimir Putiniga telefoni teel, ning Élysée palee ametnike sõnul jäi tol hetkel Macronile mulje, et Putin tahab enda kontrolli alla saada kogu Ukrainat.

Macron on hiljem sõja kestel Putiniga korduvalt vestelnud ja teeninud sellega ära paljude Ida-Euroopa riikide kriitika. Detsembri alguses väitis Prantsusmaa liider usutluses telekanalile TF1, et võimalikes rahukõnelustes sõja lõpetamiseks Ukrainas tuleks puudutada ka Venemaale julgeolekutagatiste andmist seoses NATO laienemisega.

6. VIDEO JA FOTOD 〉 Butšast leiti sadu mõrvatud tsiviilisikuid, Kiiev süüdistab Moskvat sõjakuriteos

Pärast seda, kui Ukraina relvajõud tõrjusid Vene väed Kiievi alt, avanes pealinna lähistel asuvasse Butšasse jõudnutele õõvastav vaatepilt – tänavatel vedeles hulgaliselt tapetud tsiviilisikuid, mõnel neist käed seljataha kinni seotud.

Ukraina politsei oli detsembri alguseks tuvastanud Kiievi oblastis ligi 1350 tsiviilohvrit, neist enamiku surma põhjuseks olid tulirelvahaavad.

ÜRO on loetlenud üles 441 juhtu, kus Vene sõdurid tapsid 24. veebruarist kuni aprilli alguseni Kiievi, Sumõ ja Tšernihivi oblastis tsiviilisikuid. «On tugevaid viiteid, et need raportis dokumenteeritud kohapeal tapmised kujutavad endast tahtliku tapmise sõjakuritegusid,» ütles ÜRO inimõiguste ülemvolinik Volker Türk.

Ukraina sõdur möödub 2. aprillil Butšas tänaval lebavast surnukehast.
Ukraina sõdur möödub 2. aprillil Butšas tänaval lebavast surnukehast. Foto: Vadim Ghirda / AP / Scanpix

7. POSTIMEES KIIEVIS 〉 Haavatud Vene vangi intervjuu: meile öeldi, et sõidate õppustele Valgevenesse

Märtsi alguses õnnestus Postimehel koos Saksa ajalehe Die Welt ajakirjanikega ühes Kiievi haiglas intervjueerida haavata saanud ja ukrainlaste kätte vangi langenud Vene sõdurit. Kõhtu ja jalga haavatud 37-aastane Artjom Kamõševitš Kuantšeliev Saraatovist väitis, et neile öeldi, et nad sõidavad õppustele Valgevenesse. «Ma ei teadnud, et me oleme Ukrainas,» ütles sõdur.

8. Valgevene võib Ukrainale sõja kuulutada

Mõni päev pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale kirjutas rünnaku all oleva riigi meedia, et valitseb väga suur oht, et Valgevene kuulutab peagi Ukrainale sõja.

Valgevene võimalikust sekkumisest on räägitud kogu selle aasta kestel ning kui Venemaa riigipea Vladimir Putin väisas jõulude eel Minskit, kõlasid samuti hoiatused, et ta püüab survestada Valgevene presidenti Aljaksandr Lukašenkat rünnakuga ühinema.

9. Vene ärimees pani Putini kinnivõtmise eest välja miljon dollarit pearaha

Märtsi alguses teatas Vene päritolu USAs elav ärimees Aleksandr Konanõhhin, et pakub miljon dollarit sõjaväelasele, kes võtab Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest «surnult või elusalt» kinni Venemaa presidendi Vladimir Putini.

«Etnilise venelase ja Venemaa kodanikuna pean ma oma moraalseks kohustuseks vahendada Venemaa denatsifitseerimist,» kirjutas Konanõhhin toona sotsiaalmeedias.

10. PIIRSALU JA KOTJUH UKRAINAS 〉 «Kui kuulete läheduses tankide tulistamist, kaduge sealt kus kurat»

Kogu lõppeva aasta kestel on Postimehe ajakirjanikud reisinud ikka ja jälle Ukrainasse, et tuua lugejateni uudised, muljed ja emotsioonid sündmuste tulipunktist. Septembris olid juba mitmendat korda rindepiirkonnas ajakirjanik Jaanus Piirsalu ja fotoreporter Dmitri Kotjuh, kes kogusid Ida-Ukraina vabastatud aladel ja rünnakute all olevas Bahmutis kirjutatud-pildistatud lood kokku blogisse.

Postimehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu vestleb septembris rindelinnas Bahmutis kohaliku elanikuga.
Postimehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu vestleb septembris rindelinnas Bahmutis kohaliku elanikuga. Foto: Dmitri Kotjuh

11. POSTIMEES KIIEVIS 〉 Kaks last kaotanud Natalja: ma tahan, et maailm kuuleks laste tapmisest

«Ma tahan, et maailm kuuleks, kuidas Vene sõdurid tapavad Ukrainas lapsi,» ütles märtsis Postimehele 42-aastane Natalja Kiievi lähedasest Vorzeli linnast. Tema kolmeaastane ja 15-aastane poeg surid naise käte vahel.

12. USA senaator kutsus venelasi üles Putinit tapma

USA vabariiklasest senaator Lindsey Graham kutsus nädal pärast Kremli rünnaku algust Ukrainale Venemaal tapma president Vladimir Putinit. «Kuidas see lõpeb? Keegi peab Venemaal astuma esiplaanile ja võtma selle tegelase maha,» ütles senaator Fox Newsile.

13. VIDEO 〉 Vene telesaade Karisest ja Zelenskõist: «Me peaks pommitama Kiievit, siis nad ei sõida kohale»

Vene propaganda on kogu sõja kestel ärgitanud vaenu Ukrainat ja Kiievit toetavate lääne liidrite vastu. Kui Eesti president Alar Karis käis aprilli keskel Ukrainas, jäi temagi Kremli hääletorule hambusse.

Venemaa telekanali Rossija 1 saate «60 minutit» saatejuht Olga Skabejeva rääkis toona, et kuna NATO viib väsimatult ööpäev ringi Poola raudteed mööda Ukrainasse relvi, siis tuleks mõelda raudteevõrgu hävitamise peale. Lisaks ärritus külalissaatejuht Vladimir Bortko, kui nägi suurel ekraanil pilti Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina presidendist.

12. Tonga vulkaani lööklaine levis ka üle Eesti

Juba eelmise aasta lõpus aktiveerunud merealune Hunga-Tonga-Hunga-Ha'apai vulkaan Tongal hakkas võimsalt purskama 15. jaanuaril, tuues kaasa tsunamisid nii Uus-Meremaal kui ka Lõuna- ja Põhja-Ameerika rannikul. Pikka aega valitses aga teadmatus olukorrast Tongal endal, sest vulkaanipurse purustas saareriiki muu maailmaga ühendava sidekaabli. Looduskatastroof nõudis lõpuks vähem kui kümme inimelu.

Austraalia sõdurid aitavad ligi kuu pärast vulkaanipurset koristada Tongal tsunami tekitatud purustusi.
Austraalia sõdurid aitavad ligi kuu pärast vulkaanipurset koristada Tongal tsunami tekitatud purustusi. Foto: LSIS DAVID COX / AUSTRAALIA KAITSEVÄGI / EPA / SCANPIX

13. Putin saatis väidetavalt tuumarelvarongi teele Ukraina rinde suunas

Venemaa ähvardused kasutada Ukrainas tuumarelva tegid sügisel maailma ärevaks ning levisid kuuldused, et Kesk-Venemaal on märgatud rongi, mis on seotud tuumalõhkepeade, nende ladustamise, hooldamise, transpordi ja üksustele väljastamise eest vastutava Venemaa kaitseministeeriumi 12. peadirektoraadiga.

14. RAADIOSIDE SALVESTUS 〉 Vene mereväelane: meil on hukkunud juba 10 000 sõdurit

Juba mõni päev pärast Moskva kallaletungi Ukrainale sai selgeks, et Vene väed kannavad ränki kaotusi. Märtsi alguses lekkis Vene sõdurite raadioside salvestus, millelt oli kuulda, kuidas mereväelased kõnelesid omavahelises vestluses 10 000 hukkunust.

15. Kiievis avati tuli viieliikmelise pere auto pihta, kolm inimest hukkus

26. veebruaril avasid Vene väed Kiievis tule auto pihta, milles viibis viieliikmeline pere. Tulistamisel hukkusid ema, isa ja üks lastest. Neljandas klassis õppinud Polina oli üks esimesi lapsi, kelle elu sõda nõudis.

16. UKRAINA 〉 Postimehe ajakirjanike ja Vahur Laiapea päevik Ukrainast

Veebruari alguses valitses maailmas ärevus: õhus rippus küsimus, kas sõda Ukraina ja Venemaa vahel algab, ning kui jah, siis millal see tuleb, ja kui juba, siis kui suuremahuline see on? Toonase sõjaeelse aja tundeid vahendasid ühises blogis Ukrainas viibinud Postimehe ajakirjanikud ja filmirežissöör Vahur Laiapea.

Täiemahulise sõjani on jäänud vähem kui kuu: mees möödub 31. jaanuaril Kiievis mälestusseinast, mis on pühendatud alates 2014. aastast Venemaa rünnakus hukkunud Ukraina teenistujatele.
Täiemahulise sõjani on jäänud vähem kui kuu: mees möödub 31. jaanuaril Kiievis mälestusseinast, mis on pühendatud alates 2014. aastast Venemaa rünnakus hukkunud Ukraina teenistujatele. Foto: Mihkel Maripuu

17. Venemaa meediaväljaanne avaldas võimaliku info Vene relvajõudude kaotustest

Pärast rünnakut Ukrainale varjas Venemaa kiivalt oma kaotusi, kuni märtsi lõpus avaldas tabloidleht Komsomolskaja Pravda ülevaate kaitseministeeriumi pressikonverentsist, mainides, et tolleks hetkeks olid Venemaa relvajõudude kaotused Ukrainas 9861 hukkunut ja 16 153 haavatut. Andmed kaotuste kohta kadusid peagi ajalehe veebiküljelt ja väideti, et tegemist oli libauudisega.

18. Analüüs: Ukraina sõjas selgub ka Tšetšeenia saatus

Märtsi alguses vaagis Postimehe ajakirjanik ja julgeolekuekspert Erkki Koort Tšetšeenia isevalitseja Ramzan Kadõrovi rolli Venemaa poliitikas ning seda, mida tähendab sõda Ukrainas Tšetšeenia tuleviku jaoks.

19. RANNAD SULETUD 〉 Hurghada valvurid naersid haidest teatanud puhkajad välja, enne kui kaks naist tükkideks rebiti

Eestlastegi seas populaarses Punase mere kuurordis suleti juuli hakul pärast kahe turisti elu nõudnud hairünnakuid rannad, kuid väidetavalt oleks saanud ohvreid nõudnud õnnetust ka ennetada, kui turistide murele oleks juba varem reageeritud. Puhkajate sõnul hoiatasid nad Sahl Hasheeshi piirkonnas valvureid haide eest kõigest veerand tundi enne ühe naise hukkumist, aga murelikest häältest ei tehtud välja.

20. Meedia: Rootsi õhuruumi rikkunud Vene hävitajad kandsid tuumapomme

2. märtsil tõusis Vene õhuväebaasist Kaliningradis õhku neli lennukit: kaks Suhhoi Su-24 tüüpi ründelennukit, mida saatsid kaks Suhhoi Su-27 tüüpi hävitajat. Sõja tõttu Ukrainas oli Rootsi õhuvägi valmisolekut tõstnud ja nägi varakult, et Vene piloodid suunduvad Ojamaa poole. Tagantjärele selgus, et kaks õhuruumi rikkunud lennukit oli varustatud tuumarelvaga.

Tagasi üles